40% ELi kodanikest teeb vähemalt korra nädalas sporti ja 65% tegeleb mõne muu kehalise tegevusega. Samas ei tee 25% kodanikest üldse mingit sporti, selgub Euroopa Komisjoni sellenädalasest sporti ja füüsilist aktiivsust käsitlevast Eurobaromeetri uuringust.
Iirimaal ja Põhjamaades peetakse sportlikku aktiivsust kõige olulisemaks. 23% Iirimaa kodanikest teeb sporti viis või enam korda nädalas. Rootsi, Soome ja Taani näitajad on eeskujulikud sportliku tegevuse regulaarsuse poolest: trenni tehakse vähemalt kord nädalas.
Skaala teises otsas olevates riikides Bulgaarias, Kreekas ja Itaalias teeb regulaarselt sporti vaid 3% elanikkonnast.
ELi mehed spordivad ja liiguvad rohkem kui naised. See erinevus torkab eriti silma 15–24 aastaste noorte hulgas. Uuring toob välja ka seose sotsiaal-majandusliku staatuse ja füüsilise aktiivsuse vahel. 64% neist, kes jätsid kooli 15aastaselt pooleli, ütlevad, et nad ei tee kunagi sporti. Samas on see näitaja ainult 24% nende puhul, kes lõpetasid haridustee pärast 20. eluaastat.
Uuring, mille käigus küsitleti 2009. aasta lõpus ligemale 27 000 kodanikku 27 liikmesriigist, näitas, et inimeste eelistused spordi tegemise koha suhtes on riigiti erinevad: 83% sloveenlastest eelistab sportida värskes õhus. Neile järgnevad soomlased 76% ja eestlased 67%ga. Samal ajal hindab väljas sportimist üksnes 27% kreeklastest, 28% maltalastest ja 29% rumeenlastest.
Üle kogu ELi on kaugelt rohkem mõne alternatiivse füüsilise tegevuse harrastajaid, näiteks neid, kes käivad jalutamas, tantsimas või teevad aiatööd, kui neid, kes osalevad organiseeritult sportmängudes. Rahvatervise seisukohast teeb aga muret, et 14% ELi elanikest ei tee kunagi sporti ning 20% teeb seda harva.
Eurobaromeetri uuringu tulemuste täistekst.
Iirimaal ja Põhjamaades peetakse sportlikku aktiivsust kõige olulisemaks. 23% Iirimaa kodanikest teeb sporti viis või enam korda nädalas. Rootsi, Soome ja Taani näitajad on eeskujulikud sportliku tegevuse regulaarsuse poolest: trenni tehakse vähemalt kord nädalas.
Skaala teises otsas olevates riikides Bulgaarias, Kreekas ja Itaalias teeb regulaarselt sporti vaid 3% elanikkonnast.
ELi mehed spordivad ja liiguvad rohkem kui naised. See erinevus torkab eriti silma 15–24 aastaste noorte hulgas. Uuring toob välja ka seose sotsiaal-majandusliku staatuse ja füüsilise aktiivsuse vahel. 64% neist, kes jätsid kooli 15aastaselt pooleli, ütlevad, et nad ei tee kunagi sporti. Samas on see näitaja ainult 24% nende puhul, kes lõpetasid haridustee pärast 20. eluaastat.
Uuring, mille käigus küsitleti 2009. aasta lõpus ligemale 27 000 kodanikku 27 liikmesriigist, näitas, et inimeste eelistused spordi tegemise koha suhtes on riigiti erinevad: 83% sloveenlastest eelistab sportida värskes õhus. Neile järgnevad soomlased 76% ja eestlased 67%ga. Samal ajal hindab väljas sportimist üksnes 27% kreeklastest, 28% maltalastest ja 29% rumeenlastest.
Üle kogu ELi on kaugelt rohkem mõne alternatiivse füüsilise tegevuse harrastajaid, näiteks neid, kes käivad jalutamas, tantsimas või teevad aiatööd, kui neid, kes osalevad organiseeritult sportmängudes. Rahvatervise seisukohast teeb aga muret, et 14% ELi elanikest ei tee kunagi sporti ning 20% teeb seda harva.
Eurobaromeetri uuringu tulemuste täistekst.
